I ÜLDSÄTTED
1. Mittetulundusühing "Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit" (edaspidi nimetatud Liit) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud vesiviljelusega ja sellega külgnevatel tegevusaladel tegutsevate juriidiliste ja füüsiliste isikute iseseisev ühendus, mille eesmärgiks on põhikirjaliste eesmärkide saavutamine.
2. Liidu eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Liidu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
3. Liit on asutatud 13. juulil 1989. aastal Eesti Kalakasvatajate Liiduna.
4. Liit on eraõiguslik juriidiline isik. Liidu õigusvõime on tekkinud kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja õigusvõime lõpeb kustutamisega registrist.
5. Liidu asukohaks on Tartu.
6. Liit ei kanna vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu varaliste kohustuste eest.
7. Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
II LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUSE PÕHISUUNAD
8. Liidu eemärgiks on oma liikmete ühiste huvide esindamine ja Eesti vesiviljeluse arengu toetamine tervikuna;
9. Liidu tegevuse põhisuunad on:
9.1. Liidu liikmete esindamine ja vesiviljeluse arengut soodustav selgitustöö kõigil riigivõimu- ja valitsusasutuste tasanditel ning majandusringkondades;
9.2. Liidu liikmete huvide kaitsmine vesiviljelusega seonduva õigusloome ja toetuste süsteemi arendamisel;
9.3. vesiviljelejate professionaalsuse kasvule kaasaaitamine kutsealaste teadmiste vahetamise kaudu rahvusvahelisel ja kohalikul tasandil;
9.4. Liidu liikmetele vesiviljelusalase (täiend)koolituse korraldamine seminaride, teabepäevade, koolituskursuste, ekskursioonide jm sihipärastes vormides;
9.5. uuringute sh rakendusuuringute ning marketingiürituste organiseerimine ja läbiviimine;
9.6. vesiviljeluse alaste info- ja reklaammaterjalide koostamine ja levitamine.
III LIIDU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE JA LIIDUST VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD
10. Liidu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga isik, kes soovib osaleda Liidu töös ja edendada Liidu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust.
11. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus taotleja kirjaliku sooviavalduse alusel. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
12. Liidust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Liige loetakse Liidust lahkunuks ja kustutatakse liikmete nimekirjast avalduse esitamise hetkest, kui avalduses ei ole märgitud teisiti.
13. Liikme võib Liidust välja arvata üldkoosoleku otsusega. Liikme võib Liidust välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise ja/või Liidu olulisel määral kahjustamise tõttu.
14. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
15. Isikul, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigusi Liidu varale.
IV LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
16. Liidu liikmel on õigus:
16.1. osaleda hääleõigusega Liidu üldkoosolekul;
16.2. olla valitud Liidu juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmeks;
16.3. saada Liidu juhatuselt ja revisjonikomisjonilt teavet Liidu tegevuse kohta;
16.4. teha Liidu juhatusele ja revisjonikomisjonile ettepanekuid Liidu tegevust puudutavate küsimuste arutamiseks;
16.5. osaleda tema Liidus tegutsemist puudutavate küsimuste arutamisel;
16.6. kasutada Liidu materiaaltehnilisi vahendeid vastavalt Liidu võimalustele;
16.7. võtta osa Liidu poolt korraldatavatest üritustest;
16.8. astuda Liidust välja.
17. Liidu liige on kohustatud:
17.1. järgima Liidu tegevuses osalemisel põhikirja ja Liidu juhatuse otsuseid;
17.2. juhtorganeisse valituna nende tegevusest aktiivselt osa võtma;
17.3. liikmeks astumisel tasuma sisseastumismaksu;
17.4. liikmeks olemise ajal maksma liikmemaksu;
17.5. suhtuma heaperemehelikult Liidu varasse;
17.6. hoidma ja kaitsma Liidu mainet;
17.7. teatama Liidu juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma kontaktandmed ja teavitama juhatust nende muudatustest;
18. Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid rahalisi kohustusi võib Liidu liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.
V LIIDU JUHTIMINE
19. Liidu kõrgeimaks juhtorganiks on liikmete üldkoosolek.
20. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Liidu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või Liidu muu organi pädevusse.
21. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
21.1. Liidu eesmärkide muutmine;
21.2. põhikirja muutmine;
21.3. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
21.4. juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise korra määramine;
21.5. juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Liidu esindaja määramine;
21.6. revisjonikomisjoni valimine ja tagasikutsumine;
21.7. Liidule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
21.8. majandusaasta aruande kinnitamine;
21.9. Liikme Liidust väljaarvamine;
21.10. Liidu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
21.11. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
22. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas, samuti siis, kui Liidu huvid seda nõuavad.
23. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Liidu liikmetest või revisjonikomisjon. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
24. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt viisteist päeva. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse liikmetele e-kirjaga liikme poolt juhatusele teatatud aadressile.
25. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord.
26. Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
27. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.
28. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik Liidu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole Liidu liikmetest.
29. Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.
30. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 1/2 Liidu liikmetest või nende volitatud esindajatest. Esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
31. Juhul, kui, üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv Liidu liikmeid, üldkoosolekut läbi ei viida. Vajadusel määratakse samas järgmise üldkoosoleku aeg, kusjuures järgmine üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt 1/2 mittetoimunud üldkoosolekule saabunud liikmetest.
32. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
33. Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.
34. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest.
35. Põhikirja muutmise otsus ning Liidu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
36. Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
37. Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.
38. Igal Liidu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja Liidu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses Liidu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme häält ei arvestata.
39. Liidu tegevust juhib ja seda esindab viie kuni seitsme liikmeline juhatus, mis valitakse kolmeks aastaks. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
40. Juhatuse koosolekud viiakse läbi vastavalt vajadusele. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal viibib üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav juhatuse esimehe hääl.
41. Juhatusel on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata kui hääletamine toimub kirjalikult (elektrooniliselt) ning otsuse projekt on vähemalt üks ööpäev enne otsustamise tähtaega saadetud kõikidele juhatuse liikmetele. Kirjalikul hääletamisel võetakse juhatuse otsused vastu lihthäälteenamusega. Kui juhatuse liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Häälte võrdsuse korral on otsustav juhatuse esimehe hääl. Hääletustulemuste kohta koostab Liidu sekretär hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata kõigile juhatuse liikmetele. Protokolli märgitakse muuhulgas vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega (sealhulgas otsuse poolt hääletanud juhatuse liikmed nimeliselt ja otsuse suhtes eriarvamusele jäänud juhatuse liikme nõudel tema eriarvamuse sisu). Juhatuse liikmete kirjalikud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.
42. Liidu juhatus:
42.1. määratleb Liidu liikmete ühishuvid ja formuleerib tegevuskava Liidu eesmärkide saavutamiseks;
42.2. lahendab jooksvaid probleeme;
42.3. esindab Liitu suhetes kolmandate isikutega;
42.4. otsustab liikmete vastuvõtmise ja vaatab läbi lahkumisavaldused ning korraldab Liidu liikmete arvestuse;
42.5. otsustab Liidu töötajate töötasustamise ja liikmete poolt kantud kulutuste hüvitamise määrad ja korra;
42.6. koostab majandusaasta aruande ja esitab selle üldkoosolekule. Liidu majandusaastaks on kalendriaasta. Aruandele lisatakse revisjonikomisjoni arvamus. Üldkoosoleku poolt kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed ning juhatus esitab aruande registrile;
42.7. korraldab Liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele;
42.8. otsustab sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse ning nende tasumise tingimused ja korra. Liidu liikmele, kelle enda liikmeskonnas on või mis esindavad Liidus mitut isikut (ühendused), võib juhatus määrata suurema liikmemaksu. Sellisel juhul tuleb ühendustena käsitletavaid Liidu liikmeid võrdsetel asjaoludel võrdselt maksustada;
42.9. korraldab interneti kodulehekülje toimimist ja arendust ning seal informatsiooni operatiivset esitust.
42.10. valib endi hulgast juhatuse esimehe.
43. Ainult juhatuse esimehel on õigus esindada Liitu kõikide tehingute tegemisel, ülejäänud juhatuse liikmed võivad esindada Liitu ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib nimetatud esindusõiguse piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse.
44. Liidu juhatuse esimees:
44.1. kavandab, organiseerib ja koordineerib juhatuse tööd ning juhatab juhatuse koosolekuid;
44.2. teostab Liidu nimel kõiki tehinguid, sh finantstehinguid, sõlmib lepingud. Esimehel ei ole õigust esindada Liitu tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele või põhikirjale otsustab esindaja määramise eraldi üldkoosolek.
VI LIIDU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
45. Liidu ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimuvad seaduses sätestatud korras.
46. Liidu tegevus lõpetatakse seadusest tulenevatel alustel.
47. Liidu tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimismenetlus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
48. Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed kui üldkoosoleku otsusega ei otsustata teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.
49. Likvideerijad lõpetavad Liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.
50. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara antakse üle Vabariigi Valitsuse korraldusega Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud samalaadsete eesmärkidega ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
51. Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse Liidu registrist kustutamiseks.
